Mánáidkonvenšuvdna

Barnkonventionen på nordsamiska – för barn och ungdomar

ON konvenšuvdna mánáid vuoigatvuođaid birra, dahje mánáidkonvenšuvdna nugo maid gohčoduvvo, dohkkehuvvui 1989. Mánáidkonvenšuvnnas lohká makkár vuoigatvuođat mánáin leat ja dat gusket sidjiide geat leat nuoratgo 18 jagi ja orrut dahje leat riikkas. Mánáidkonvenšuvnnas gohčoduvvojit   mánát ja nuorat mánnán.

Ruoŧŧa ferte duođalaččat bargat vai mánáidkonvenšuvnna sánit šaddet duohtan. Ovdamearkka dihte fertejit Ruoŧa lágat ja njuolggadusat soabahuvvot konvenšuvnna rivttiide. Ruoŧŧa ferte fuolahit ahte mánáid rievttit váldojuvvojit duohtan juohke sajis servodagas ja juohke beaivvi. Ráđđehus ferte dieđihit mánáide ja rávesolbmuide makkár rievttit  mánáin leat.

Rievttit leat čállon sierra osiide mat gohčoduvvojit artihkalin. Leat 54 artihkkala mánáidkonvenšuvnnas ja 41 dain lea rivttiid birra. Loahppa artihkkaliin lohká go riikkat galget bargat mánáidkonvenšuvnnain.

Artihkkalat 2, 3, 6 ja 12 daddjojit konvenšuvnna váldoprinsihppan. Dat leat veahkkin ipmirdit iežá osiid. Visot mánáidkonvenšuvnna artihkkaliin lea čanus nuppis nubbái.


MÁNÁIDKONVENŠUVDNA

VÁIKKUHEAPMI
12. Dus lea riekti čilget oainnuidat áššiin mat dutnje gusket. Rávesolbmot galget guldalit ja váldit vuhtii du oainnuid. Go eiseváldi dahje duopmostuollu gieđahallá dahje mearrida áššiin mii dutnje guoská de dus galgá leat máŧolašvuohta gulahallot. 

13. Dus lea ságastanriekti. Dat mearkkaša don sáhtát ohcat, váldit vuostá ja juohkit dieđuid ja jurdagiid.

14. Dus lea riekti jurddašit ja oaivvildit maid háledat. Dus lea riekti čuovvolit mielaidat ja dorvvastit jáhkkui masa ieš háledat. Du váhnemat sáhttet láidestit muhto eai mearridit du jurdagiid badjel.

15. Sáhtát searvat ja maid luohpat lahttun servviin. Oaččut maid oassálastit čoahkkimiin jos leat ráfálaččat.

IEŠDOVDU
7. Dus lea riekti nammii ja leat riikalahttun soames riikkas. Dus lea maid riekti nu guhkás go máŧolaš beassat diehtit geat du váhnemat leat ja ahte sis lea fuolla dus. 

8. Dus lea riekti iežat iešdovdui. Iešdovdu lea leat riikkalahttun, iežas namma ja sohkagullevašvuohta. Jos leat iešdovddut massán, de galggat oažžut veahki dan fas oažžut.   

SEAMMA ÁRVU
2. Mánáidkonvenšuvdna addá dutnje ja iežá mánáide seamma rivttiid ja seamma árvvu. Ii oktage oaččo du vealahit. Dat mearkkaša ii oktage oaččo du heittobut fuolahit go iežáid. It oaččo vealahuvvot dahje ráŋggáštuvvot juoidáid dihte maid du   vánhemat dahket dahje juonin manin leat.  

23. Dus geas lea rumašlaš dahje silolaš váddu lea riekti buori eallimii. Seamma go iežát galggat sáhttit dovdat movtta iešluohttevašvuođa. Galggat movttalaččat sáhttit servodagas oassálastit. Dus lea riekti sierra dikšui ja liige doarjagii. 

30. Dus geas lea gullevašvuohta  unnitlogujovkui dahje eamiálbmogii lea riekti dan gillii, kultuvrii ja jáhkkui maid juogát ja geavahit ovttas iežáin gullevaš joavkkus.

BURES VEADJIT
3. Go rávvásat mearridit áššiin mat gusket mánáide de galget jurddašit “máná buoremus”. Sii fertejit ipmirdit du buori ja got mearrádus boahtá váikkuhit dutnje. Galggat oažžut suoji ja divššu maid dárbbašat. Seamma dehálaš lea rávvásiidda jurddašit “máná buoremus” go mearrádus guoská máŋggaid mánáide.

6.Dus lea riekti eallit ja ovdánit. Du riika galgá leat dasa veahkkin juohke láhkai.

22. Don gii boađát báhtareaddjin, okto dahje iežáin, dus lea riekti suodjaleapmái ja veahkkái. Galggat maid oažžut veahki fas beassat leat ovttas iežat veagain.

24. Galggat sáhttit leat nu dearvvaš go máŧolaš. Jos skihppát dus lea riekti dikšui ja hárjehallamii vai dearvvaštuvat. Dus lea maid riekti suodjaluvvot árbevirolaš dábiide mat sáhttet leat vahágahttin. 

25. Jos leat divššus dahje suodjaleamis de dus lea riekti oažžut dárkkisteami fuolas vai du áššit meannuduvvojit njuolga.

26. Dus lea riekti sosiálalaš dorvvasvuhtii. Jos lea dárbu de galgá servodat veahkehit du oažžut orohaga, biepmu ja biktasiid. 

27. Dus lea riekti eallimii mii addá dutnje máŧolašvuođa ovdánit rumašlaččat, silolaččat, vuoiŋŋalaččat, moralalaččat ja sosiálalaččat. Váldoovddasvástádus lea du váhnemiin, muhto jos dárbbašeaba veahki de galgaba dan oažžut.

39. Jos leat gierdan bahádivššu, geavaheami dahje veagalváldima de dus lea riekti oažžut veahki bures veadjit. Dát guoská maid dutnje gii leat gierdan vasttes gieđahallama, cábmima dahje soamehis ja unohas ráŋggášteami, dahje jos leat oassálastán soađis.

SUODJE
11. Du ii oaččo doalvut iežá riikii jos goappeš vánhemat eai leat dan lobidan.

16. Dus lea riekti oažžut suodjalusa iežat priváhttaeallimis. Lehkos du ruovttus dahje doppe gos orut ja leat. Ii giige oaččo ovdamearkka dihte lohkat du reivviid ja beaivegirjjiid jos it lobit. Nu lea maid iežá diliin go lea sáhka dieđuin du birra. Ii oktage oaččo du gutnehuhttit. Dus galgá leat nanu lágasuodji dakkár sisabahkkemiid vuostá. 

19. Dus lea riekti gaitlágán rumašlaš ja silolaš veagalváldimiid ja geavahemiid vuostá. 

32. Galggat suodjaluvvot barggus mii sáhttá leat bahán dutnje, mii eastada du skuvlavázzima dahje muđui du ovdáneami. It oaččo geavahuvvot ruđalaš ákkain, ovdamearkka dihte ahte soamis dine du barggus ja ieš it oaččo mávssu.

33. Lea riikkaid ovddavástádus su gádjut sierralágán gárrenmirkogeavaheamis. Riikkat galget bearrái geahččat vai it geavahuvvo gárrenmirkkuid ráhkadeamis dahje vuovdimis.

34. Dus lea suodji gaitlágán seksualálaš geavahemiid ja seksualálaš veagalváldimiid vuostá. Galggat ovdamearkka dihte suodjaluvvot geavaheamis prostitušuvnnas ja pornografiijas. 

35. It oaččo vuvdot dahje dolvot riikkas eret. Du riikkas lea fuolla dan eastadit.

36. Dus lea riekti suodjái gaitlágán geavahemiid vuostá mat sáhttet du vahágahttit. 

37. Du ii oaččo giige vasttit gieđahallat. It oaččo dubmejuvvot jápmimii dahje eallinagi giddagassii. Jos váldojuvvot gitta dahje biddjot giddagassii mielaidat vuostá de dat ferte leat maŋemus čoavdda ja galgá leat oanehis áigái. Galggat álu bures fuolahuvvot ja dus lea riekti leat fáŋgabáikkis gos eai leat ráves olbmot. Dus lea riekti goaktadit du veaga dallego leat giddagasas ja du ášši galgá gieđahallot fargga. Du rievttit mánáidkonvenšuvnna jelgii leat maid fámus vaikko leat šaddan giddagassii iežat miela vuostá. 

38. Jos leat nuoratgo 15 jagi de galggat suodjaluvvot soađis oassálastit. Jos leat gierdan soađi de galggat oažžut dan suoji ja divššu maid dárbbašat.

40. Jos leat sivalaš rihkkumii dahje jos doivot du rihkkosa sivalažžan de galggat dan dihte buoragit hálddašuvvot. Eiseválddit ja ásahusat maiguin dus lea oktavuohta riekteášši jođidettiin galget leat dutnje heivehuvvon. Dus lea riekti oažžut veahki olbmos gii máhttá juridiikka. Du ášši galgá gieđahallot nu fargga go sáhttá. Ii giige oaččo bákkuhit du muitalit maid dieđát dahje duođaštit juoidáid maid it leat dahkan.

VEAHKA
5. Váhnemiin lea dus ovddasvástádus. Soai galgaba ráđđet du ja leat láidesteaddjin go dagat juoidáid maid mánáidkonvenšuvdna lobida.

9. Ii oktage oaččo du sirret iežat vánhemiin, earret dallego lea dárbu iežat buoremusa dihte. Sáhttá leat dárbbašlaš jos du váhnemat eai fuolat du bures. Dus lea riekti deaivvadit goappeš váhnemiin jos dat ii leat dutnje bahá.  

10. Jos du váhnemat háledeaba fas bárragoddin maŋŋil earráneami de galgabehtet sáhttit ohcat veahki ja jos máŧolaš oažžut dan veahki riikkas gos don orut. Jos háledehpet oaidnalit ja du váhnemat  orruba iešguđet riikkas de galgabehtet oažžut veahki dan riikkas gos don orut.

18. Du váhnemiin lea oktasaš ovddasvástádus du šaddadeamis ja ovdáneamis. Galggat jurddašit mii dutnje lea buoremus. Jos du váhnemat dárbbašit veahki de servodat dan galgá addit, ovdamearkka dihte divššu ja beaiveruovttu.

20. Jos it sáhte leat iežat veagas šat de dus lea riekti sierra dikšui ja veahkkái. Dus lea riekti fuolaheapmái mii lea dutnje vuogas.

21. Riikkat geat dohkkehit adopšuvnna galget fuolahit dat čađahuvvo vuohkkasit ja don gii adopterejuvvot leat buori dilis. Riikkain galgá álu leat du buoremus leat guovddážis. 

DIEĐIHEAPMI
17. Dus lea riekti oažžut diehtit mii dáhpáhuvvá du riikkas ja máilmmis, náláhkái ahte ipmirdat, ovdamearkka dihte aviissaid ja tv bokte.  Dieđu maid oaččut galgá leat veahkkin du ovdáneamis ja maid dearvvaš eallimii.

OAHPAHUS
28. Dus lea riekti oahpahussii. Galggat oažžut vázzit vuođđoskuvllas ja dat galgá leat nuvttá.

29. Skuvllas beasat ovdánit ollislaččat ja iežat válbmet eallimii friddja servodagas. Oahpat maid dohkkehit olmmošlaš friddjavuođa ja olmmošlašrivttiid, iežat váhnemiid, du iežat ja iežáid kultuvrra ja min oktasaš luonddu. 

STOAHKAN, ASTOÁIGI, KULTUVRA JA VUOIŊŊASTEAPMI
31. Dus lea riekti astoáigái, stoahkamii ja vuoiŋŋasteapmái. Dus lea maid riekti oassálastit kultuvrralaš ja dáiddalaš doaluin.

MÁNÁIDKONVENŠUVNNA BIRRA
1. Mánáidkonvenšuvdna guoská dutnje gii leat nuoratgo 18 jagi. Mánáidkonvenšuvnnas leat sihke mánát ja nuorat mánnán.

4. Visot riikkat galget bargat gait maid sáhttet vai mánáidkonvenšuvnna rievttit čađahuvvojit. Dat mearkkaša sii fertejit álu geahččalit čuovvut mánáidkonvenšuvnna čállosa.

41. Jos lágat ja njuolggadusat du riikkas addet eanet ja buoret rivttiid go dat maid mánáidkonvenšuvnnas logat, de leat riikka lágat ja njuolggadusat fámus.

42. Du riikkas lea ovddasvástádus vai mánát ja rávesolbmot dihtet maid mánáidkonvenšuvdna lohká.