Maanakonvensjovne

Barnkonventionen på sydsamiska – för barn och ungdomar

EN:n konvensjovne maanan reaktaj bïjre, jallh maahta aaj maanakonvensjovne jiehtedh, jaepien 1989 sjæjsjali. Maanakonvensjovnesne reaktah mah fïerhten maana edtja utnedh jïh gaajhkesi bïjre gieh nuerebe goh 18 jaepien båeries, gie laantesne årroeminie. Maanakonvensjovnesne lea maana dovne maana jïh noere.

Sveerje tjuara darjodh bööremes maam maehtedh guktie dïhte mij maanakonvensjovnesne tjaaleme galka saatnan sjïdtedh. Vuesiehtimmien gaavhtan tjuara Sveerjen laakh jïh njoelkedassh sïemedidh dej reaktajgujmie mah konvensjovnesne tjaaleme. Sveerje edtja vuartasjidh ij maanaj reaktah åajaldehtieh jilhts gaajhkene lehkesne sïebredahkesne seahkaridh, fïerhten biejjien. Reereme edtja aaj vuartasjidh dovne maanah jïh geerve-almetjh åadtjoeh dej reaktide daejredh.

Reaktah leah tjaaleme ovmessie boelhkine mah gohtjesåvva artikelh. Maanakonvensjovnen leah 54 artikelh jïh 41 daejstie leah reaktaj bïjre. Dah jeatjah leah dan bïjre guktie laanth gelkieh maanakonvensjovnine barkedh. 

Artikelh 2, 3, 6 jïh 12 maanakonvensjovnen åejvieprinsibph gohtjesuvvieh. Dah datnem viehkiehtieh dah jeatjah artikelh guarkah. Gaajhkh artikelh maanakonvensjovnesne ektiedieh.


MAANAKONVENSJOVNE

TSEVTSEME
12. Datne reaktam åtnah dov mïelh jiehtedh gaajhkh gyhtjelassh mejtie dov bïjre. Geervh edtjieh goltelidh jïh jïh dov åssjelh krööhkedh. Gosse reereme jallh dåapmestovle gïetele jallh sjæjsjele aamhtesem dov bïjre dellie datne edtjh nuepiem åadtjodh dan bïjre moenedh. 

13. Datne åadtjoeh soptsestidh man bïjre sïjhtedh. Destie båata datne reaktam åtnah bïevnesh jïh åssjelh ohtsedidh, åadtjodh jïh dejtie dåastodh. 

14. Datne reaktam åtnah ussjedidh jïh mïeledh maam sïjhtedh. Datne reaktam åtnah dov jaahkoem dåeredh jïh religijovnem jaahkah maam sïjhth. Dov eejhtegh åadtjoejægan datnine raeriestidh, mohte ij gossege dov åssjeli bijjelen reeredh. 

15. Datne reaktam åtnah lïhtsege årrodh saervine jïh jallh veeljh ij sïjhth lïhtsege saervine årrodh. Datne aaj åadtjoeh reaffeles tjåanghkosne årrodh.

IDENTITETE
7. Datne reaktam åtnah nommem åadtjoeh jïh otnege laantesne årroeh. Datne aaj reaktam åtnah dan guhkies goh nuepie daajrah gieh dov eejhtegh leah jïh dah edtjieh datnem suvhtedh. 

8. Datne reaktam åtnah dov jijtje identitetese. Identitetesne dov otnege dov laantesne, dov nomme jïh dov laahkoeh. Jis dov identitetem dassh, edtjh datne viehkiem åadtjodh dam goerehtidh. 

SEAMMA VIERHTIEH
2. Maanakonvensjovne dutnjien jïh gaajhkide maanide seamma reaktah jïh seamma vierhtieh vadta. Ij oktegh åadtjoeh datnem sierredidh. Destie båata ij oktegh åadtjoeh datnem båajhtodåbpoe enn jeatjah gïetedidh. Ij åadtjoeh datnem sierredidh jallh beadtadidh mestie dov eejhtegh leah jallh darjoeh. 

23. Datne gie fysisken jallh psykisken heaptoe, reaktam åtnah buerie jielemasse. Goh gaajhkh jeatjah datne edtjh maehtedh madtjeldimmiem jïh jïjtjedomtesem damtedh. Datne edtjh iedtjeles-laakan sïebredahkesne årrodh. Datne reaktam åtnah sjïere såjhtoem jïh dåarjoem. 

30. Datne gie unnebelåhkoetjïerte jallh aalkoealmetjh govlesovvh lea reakta gïelem, kultuvrem jïh religijovnem maam datne juakah jïh darjoeh dah jeatjah ektine dov dåehkesne. 

HIJVEN JIELEDH
3. Gosse geervh maanaj bïjre sjaæjsjalieh dah gelkieh ”maanan bööremes” giehtjedidh. Destie båata dah geervh åålegh edtjieh ussjedidh maam lea dutnjien bööremes jïh guktie dutnjien sjædta gosse maam akta sjæjsjalieh. Datnem edtjieh vaarjelidh jïh sujhtedh. Seamma vihkeles geervh “maanan bööremes” ussjedieh gosse gelkieh jïjnji maanaj bïjre sjæjsjalidh.

6. Datne reaktam åtnah jieledh jïh evtiedidh. Dov laante edtja gaajhkem maam maehtedh guktie datne maahtah dam darjodh. 

22. Jis datne baaterh, oktegh jallh jeatja ektine, datne reaktam åtnah åadtjoeh vaarjelimmiem jïh viehkiem. Datne edtjh aaj viehkiem åadtjodh dov fuelhkine ektiedidh. 

24. Datne reaktam åtnah dan hïerven goh  nuepie. Jis skiemtjes sjïdth datne reaktam åtnah håksose jïh saavremasse guktie starnedh. Datne aaj reaktam åtnah vaarjelæmman tradisjovnellen vuekeste mestie haeviem åadtjodh.

25. Jis datnem gïetede guktie datnem vaarjelidh jallh sujhtedh datne reaktam åtnah gïetedimmiem guktie gaajhkem maam dov bïjre rïektes-laakan sjïdtedh. 

26. Datne reaktam åtnah sosijalen jearsoes-voetese. Jis daerpies sïebredahke edjta viehkiehtidh guktie datne åadtjoeh gåetie-luhpiem, beapmoeh jïh vaarjoeh.

27. Datne reaktam åtnah vuekesne jieledh mij dutnjien nuepiem vadta fysisken, psykisken, moralijen jïh sosijalen evtiedidh. Daate dov eejhtegi dïere, mohte jis dah guaktah viehkiem daarpesjægan edtjigan dam åadtjodh. 

39. Jis datnem naan vuekine båajhtode sujhtedh, åtnalgidh jallh laarhkodh datne reaktam åtnah viehkiem åadtjodh guktie  vihth hijven jealah. Aaj dan bïjre jis datnem tortyrerieh jallh jeatjah vuekine radtsoeh-laakan, ov-almetjeles jallh narrahteles gïetedieh jallh bysveme, jallh jis datne dåarosne.  

VAARJELIMMIE
11. Ij leah luhpie datnem jeatja laantese buektieh jis dov eejhtegh nyöjhkieh. 

16. Datne reaktam åtnah ovluhpehts dïjpemijstie dov privatejielemisnie vaarjelidh. Dovne gåetesne jallh gusnie årroeminie. Ij oktegh åadtjoeh vuesiehtimmien gaavhtan dov prieviem jallh biejjiegærjam luhpehts låhka. Aaj gaajhkh tsiehkiej bïjre gosse bïevnesh dov bïjre giehtele. Ij oktegh åadtjoeh dov hederem jallh datne skaarese sjïdtedh. Laake edtja datnem faamoje vaarjelidh gaajhki dej tsiehkiej vööste. 

19. Datne reaktam åtnah gaajhki hammoej vööste fysisken jïh psykisken njåvtasovvemem, skaarah, irhkemem, laarhkomh jallh jeatjah nuhtjesovvemem. 

32. Datnem edtja vaarjelidh ih barkoem darjoeh mij maahta dutnjien skaareles, jallh datnem dåastodh skuvlesne årrodh jallh jeatja vuekesne evtiedidh. Datnem ij åadtjoeh ekonomeles vuekine utnedh, vuesiehtimmien gaavhtan naan jeatja dov barkoem dïenesje jis ij datne baalhkam åadtjoeh. 

33. Dïhte lea laanti dïedte datnem vaarjelidh narkotihkan jïh jeatjah drovgi vööste. Laanth edtjieh vuartasjidh ij datnem nuhtjh gosse drovgh darjodh jallh doekedh. 

34. Datne reaktam åtnah vaarjelæmman gaajhkh hammoeh seksuellen åtnalgimmieh jïh seksuellen laarhkomh. Datnem edtja vuesiehtimmien gaavhtan prostitusjovnen jïh pornografijen åtnalgimmieh vaarjelidh.

35. Ij åadtjoeh datnem doekedh jallh destie foeresjidh. Dov laante edtja dam geehtedh. 

36. Datne reaktam åtnah vaarjelæmman gaajhki hammoej vööste åtnoste mij datnem arhkene.  

37. Ij oktegh åadtjoeh datnem tortyreredh jallh radtsoeh-laakan gïetedidh.  Eah åadtjoeh datnem jaamebysvehkem jallh jielemetïjjen faangke-gåatan dööpmedh. Jis datnem dijpieh, faangke-gåatan buektieh jallh dov mïelen vööste sïjse steegkieh tjuara daerpies årrodh jïh åenehks tïjjesne. Datnem edtjieh abpe tïjjem seahkaridh jïh datne reaktam åtnah dov fuelhkiem gaskesadtah tïjjem datne faangke-gåetesne jïh edtja dov aamhtesem varki gïetedidh. Dov reaktah  maanakonvensjovnesne juhtieh jilhts dov mïelen vöösten sïjse steegkieh. 

38. Jis datne nuerebe goh 15 jaepien båeries edtja datnem vaarjelidh ij dåarosne årroeh. Jis datne dåarosne edtjh datne vaarjelimmiem jïh håksoem åadtjodh maam daarpesjh. 

40. Jis datnem suvmieh båjhtode darjoejih jallh jis skåltoem årrodh, tjuara datnem seahkaridh jïh krööhkedh. Reeremh jïh institusjovnh mejgujmie datne reaktaprosessesne gaskesadth gelkieh dutnjien sjïehtedamme. Datne reaktam åtnah viehkiem åadtjodh almetjistie gien juridijhken maahtoe. Galka dov aamhtesem gïetedidh dan varki goh nuepie. Ij oktegh åadtjoeh datnem noerhkedh soptsestidh maam datne daajrah jallh bæjhkoeh maam datne ih leah dorjeme.    

FUELHKIE
5. Dov eejhtegi dïedtem dov bïjre utnieh. Dah edtjieh datnine raeriestidh gosse datne darjoeh guktie maanakonvensjovne jeahta. 

9. Ij oktegh åadtjoeh datnem dov eejhtegijstie juekedh, jis ij leah dov bööremen åvteste. Maahta aaj vuesiehtimmien gaavhtan daerpies jis dov eejhtegh eah datnem hijven-laakan sujhth. Datne reaktam åtnah gåabpegh dov eejhtegijstie råakedh, jis ij leah båajhtode dutnjien. 

10. Jis datne jïh dov eejhtegh sïjhtede ektiedidh, juakemen mænngan, edtjede maehtedh viehkiem ohtsedidh jih dan guhkies goh nuepie viehkiem åadtjodh laantesne gusnie årroeh. Jis dov eejhtegh ovmessie laantine årroejægan jïh dijjieh sïjhtede råakedh edtjede viehkiem åadtjodh dennie laantesne gusnie datne årroeh. 

18. Dov eejhtegh lea akti vyöki dïedte datnem eeledh jïh evtiedidh. Dah edtjieh ussjedidh maam bööremes dutnjien. Jis dov eejhtegh dåarjoem daarpesjieh sïebredahke edtja dejtie viehkiehtidh, vuesiehtimmien gaavhtan hokse jïh maanagierte. 

20. Jis datne ih maehtieh dov fuelhkesne årrodh datne reaktam åtnah sjïere hoksem jïh viehkiem åadtjoeh. Datne reaktam åtnah naan datnem hijven-laakan sujhtie.  

21. Dah laanth mah adopsjovnem luhpiedieh gelkieh vuartasjidh adopsjovne riektes-laakan tjïrrehte jïh dutnjien hijven-laakan sjædta. Laanth edtjieh åålegh vuartasjidh maam bööremes dutnjien. 

BÏEVNESH
17. Datne reaktam åtnah daejredh maam dov laantesne jïh veartanisnie deahpade, vuekine datne guarkah, vuesiehtimmien gaavhtan avijsij jïh tv:en tjïrrh. Bïevnesh mah åadtjoeh edtjieh datnem viehkiehtidh evtiedidh jïh healsoen vuekesne jieledh. 

ÖÖHPEHTIMMIE
28. Datne reaktam åtnah ööhpehæmman. Datne edtjh åadtjodh namhtah maadth-skuvlesne. 

29. Skuvlesne edtjh datne gaajhkh vuekine evtiedidh jïh datnem dïedte-jielemem sïebredahkesne ryöjrehte. Datne aaj edtjh lïeredh dah almetji frïjjesvoetem jïh reaktah, dov eejhtegh, dov jïjtje jïh jeajtaj kultuvrh jïh eatnemem seahkaridh.

STÅÅKEDIMMIE, EEJEHTIMMIE, KULTUVRE JÏH LÏEGKEDIMMIE
31. Datne reaktam åtnah eejehtæmman, stååkedæmman jïh lïegkedæmman. Datne reaktam åtnah kultuvrellen jïh tjïehpen darjomi meatan årrodh.

MAANAKONVENSJOVNEN BÏJRE
1. Maanakonvensjovne lea dov bïjre  gie nuerebe goh 18 jaepien. Maanakonvensjovnesne dovne maana jïh noere leah ”maana”. 

4. Gaajhkh laanth edtjieh darjodh maam maehtedh guktie dejtie reaktide maanakonvensjovnesne tjïrrehtidh. Destie båata dah åålegh edtjieh voejhkelidh dåeriedidh maam maanakonvensjovnesne tjaaleme. 

41. Jis laakh jïh njoelkedassh dov laantesne joe dutnjien vielie jallh buerebe reaktah vedtieh goh dah mah dennie maanakonvensjovnesne tjaaleme, edtjieh laanten laakh jïh njoelkedassh stuvredh. 

42. Dov laanten dïedte lea dovne maana jïh geerve demtieh mah maanakonvensjovnesne tjaaleme.