Kentosko konvensia

Barnkonventionen på romani kale - för barn och ungdomar

Sankiboskophuvjengo: konvensia pa kentengo hortiba, vaj kentoskokonvensia so douva nína arkhelas líjalpe 1989. Kentosko konvensia rálila ajasáve  hortiba so sáre kenti mote lelpen ta uslovena  aro 18 bereh  dólenda kón džívena vaj hin aro them. Pe vaure láveha arakhenas kenti ta terne aro kentoskokonvensia kentoske.

Sveitiko them mote tšéren sáre vojiba te tšatšaven  ranniba aro kentoskokonvensia. Sar eksemplura Svedosko kokare lági ta régulia mote áchen it dólen hortibaha so hin rannimen aro konvensia. Svedo mote dikhen pálal te kentosko hortiba ná bistravehas nikhi bi ávelas kurkimen sárenes aro phuvja, sakho díves.Themesko faldiba mote nína dikhen pen te nína kenti ta bare komuja lena te džanel save horttiba kentenge hin.

Horttiba hin rannimen are vaure styckos so arakhenas pe artikli. Aro kentosko konvensia hin 54 artikla ta 41 pa dólenda hin pa horttibiatta. Dóla vaure hin pa te sar bolibako thema motet tšeren buti Kentoskokonvensieha.

Artikla 2,3,6 ta 12 arakhelas pe kentoskokovensiako hérunoprinsiba. Dála hahtina tut te hajuves dólen vaure artikla. Sáre artikla aro kentoskokonvensia hin it pe vaurensa.

Ame rannidam  ta tiknade  artikla aro dauva aficia jakhes te avelas lokhide te hokaves dauva drabiba. Ame tšundam nína 10 artiklo aro kotoriba jakhes te tut lokhide dikhehas katta hin puchiba.

Kentosko konvensia

Angouviba
12. Tut hin hortiba te phukaven to džinta are sáre sáki so rálila tut. Bare komuja mote hunen ta len dieliba pa tukho dikhiba. Kana jek administatori( hougáge) vaj tingi dikhena vaj tšérila agoriba aro jek puchiba so rálila tut hin tut vojiba te aven huńes.
 
13. Tut hin phukibosko hortiba. Douva mienila te tut hin hortiba te róden pálal, ta len priśi ta dielaven informasia ta tenkiba.
 
14. Tut hin hortiba te áchen douva džinta so kameha.Tut hin hortiba te vá pálal douva paśiba so tu kameha.Tuko phúride lena te sikaven tuke drom, nebi, tšekhar te len agoriba pa tuko tenkiba.
 
15. Tut hin hortiba te áchel membura aro tšetiba ta hortiba te mukhen tšetiba. Tu leha nína lel dieliba aro tšetiba jakhe harhal ka dóla hin frédigo.

Identiteti
7. Tut hin hortiba náveske ta themesko memuribake.Tu hin nína hortiba jakhe harhal ka hin vojiba te lel ddžániba kón to phúride hin ta aven arakhen pa lenda.
 
8.Tut hin hortiba tuko identitetiske. Aro identiteti rálila to themeskomemburiba aro tuko them, to nav ta tuko húpakoáchiba. Ka lehas nikhi tuko identiteti, leha tu hahtiba te rétaven douva.

Itvériba
2. Kentoskokonvensia dela tuke ta vaure kentenge it hortiba ta itvériba. Tšek lela te diskrimen tut.
Douva mienila te tšek ná  leha arakhen tut bengalide ke vaure. Tu leha ná te aven diskrimen  vaj dömaven dólenta so tuko phúride hin vaj so jón tšérila.

23. Ka tut hin jek fysikano langaliba, hin tut hortiba latšo dživibake. Jakhes sáre vaurenge ta tu voipuven pinsaven brosniba ta iego paśiba.Tu mote voipuven len dieliba ativikanes aro themeske.Tut hin hortiba specialno arakhibaske ta estra dumudíbeske.

30. Tu kón rálila aŕe aro jek minoriteturiskokha vaj aro themesko phuranofolki lel hortiba tšibake, kulturiake ta paśiba so du dielaveha ta so tu rikhaveha vauensa aro to skokha. 

Dživel latšes
3. Ka  bare komuja tšérila  ajasáve agoriba kaj hin puchiba pa kentohata mote jón tenkaven” kentosko fendiba”.Douva mienila te bare komuja mote tenkaven so hin tšihide tuke ta sar angovina agoriba tut.Tu mote lel douva arakhiba ta faldiba so tu hyovyla. It infortanto hin te bare komuja tenkina ”kentosko fendiba” ka agoriba rálila kenti.

6. Tut hin dživibosko ta barjibosko hortiba. To themes mote tšeren sáre vojiba te avelas tuke vojiba te tšérel douva.

22. Tu kon avel sar nachiboskero, korkores vaj tšetanes vaureha,hin hortiba te lel arakhiba ta hahtiba.Tut hin nína vojiba te lel hahtiba te avel tšetimen tuko húpaha 

24. Tut hin hortiba te ácheha jakhe sasto sar hin vojiba. Ka áveha nasvales hin tut hortiba te lel sastiba ta dukhadesko faldiba arakhiba ta gymnastika jakhes te tu aveha sastes. Tut hin nína hortiba te lel arakhiba pa kulturikano manera so hin bilatše ta so voipumen áhen bilatše.
                
25. Ka tu hin avlo arakhen te arakhen tut vaj faldaves hin tut hortiba te lel arakhiba avelas pálal dikhen jakhes te sáre džalpe hortas. 

26. Tut hin hortiba socialno siguribaske. Ka tut hin hyoviba mote themes den tuke hahtiba jakhes te tu leha tšér, hábe ta kóla.
 
27. Tut hin hortiba te džível po ajasávo manera so dela tuke vojiba te barjaves fysikanes, psykikanes, onnovitikanes, moralikanes ta socialkanes. To phúrides hin héruno angnal sváriba pa datta, nebi ka jón hyövyna dumodíben mote jón len douva.

39. Ka tu tšúvehas aro savi formi pa  bifaldiba, birikhiba vaj perdalsíliba hin tut hortiba te lel hahtiba ta lel pálal  latšo dživiba.Phańila nína aŕe ka rikhavenas tortyria kajo tut vaj vaure slági pa bimanusikano vaj lansovitika arakhiba vaj strafiba, vaj ka salas aro kuŕiba. 

Arakhiba
11. Ná lehas te rigaven tut arovauro themes, bilóviba pa to phúrienda.

16. Tut hin hortiba te lel arakhiba bilovikano volliba aro to privatno dživiba. Uslovina aro tšéres vaj aro douva stedos kai tu džíveha.Sar eksemplura ná lela tšek te drabaven tukho líne vaj divisijakolín u´tan tukho lóvi. Dauva mienila nína aro  vaure situasia  ka informasia pa tuta. Tšek lela te helle phagaraven tuko pati vaj tuko  ákni.Lági mote te den tuke džoralo arakhiba priśi ajasáve phagariba.

19. Tut hin arakhiba kajo sáre formi pa fysikano vaj psykisko síliba, biarakhiba, hunkiba, heliba vaj vaure síliba.

32. Tu mote arakhes te tšéres buti so voipuvel áchel fárliko tuke, so áchela tut te džal aro skola vaj barjeves pe vaure manera. Ná lehas te rikhaves tut banges  ekonomikanes, sar eksemplura te vaure komuja  tšérila louve pe to butjata jakhes te tu ná korkores leha presiba.
 
33. Douva hin themesko angnal sváriva te arkahen tut pa narkotika ta vaure drab. Themes mote dikhen pálal te tut na rikhavehas aro drabengo tšériba vaj aro bikniba.

34. Tut hin hortiba te lel save formi arakhiba  prissi seksualikano rikhiba ta seksualikano síliba. Sar eksempulra mote tu arakhes pa rikhiba aro prostitusia ta pornografi.
 
35. Ná lehas te biknaven vaj rikaven nikhi tut . To them mote dikhen pálal te douva ná fanulas.
 
36. Tut hin sáre hortiba kajo sáve formi pa birikhiba so saj dabjaven tut. 
 
37. Ná lehas te tšúves pe tortyria vaj vauro formi pa ilaki arakhiba. Ná lehas te dömaves tut múleske vaj aro dživibosko langhtotíjake aro phańiba. Ka tu phanehas, phanlaves vaj phannehas  prissi to džinta mote douva áchel sisto agoriba ta jakhe tiknes so hin vojiba. Tut mote arakhes pe respekti ta tut hin hortiba te ná avel tšúves mahkar bare komuja.Tut hin hortiba te áchel hilo tíjes kontakti to húpaha ka sal aro phanliba ta to sáki mote arahelas hastes.Tuko hortiba aro kentosko konvensia hin aro džor vahka tut sal phanlo priśi to džintaha. 
 
38. Ka sal télal 15 bereh mote tut arakhes te len dieliba aro kuŕiba. Ka hin fanude te tu hin líjal dieliba aro kuŕiba leha tu douva arakhiba ta faldiba so hyövylas. 
 
40. Ka hin gruńiba te tu sal tšerdal phagariba,mote tut arakhes manuskanes ta pe respekti. Administatori ta institusia kónensa avelas aro kontakti dóla tíjaha ka hortibosko prosituri  mote džalpe po jakhes so romula tuke. Tut hin hortiba te lel hahtiba pa ajasavo dženesta kón džánela juritik.Tuko sáki mote džalpe jakhe hastines so hin vojiba. Tšek komunis lela te priśaven tut te phukaven ajasavi tšeriba so tu ná tšerdal.

Familja
5. To phúrides hin angnal svariba pa tuta. Jón mote den tut gódiba ta sikaven tuke drom ka tu tšéreha ajasave sáki so kentoskokonvensia dela tuke hortiba.

9. Tšek leha te separimen tut pa to phúrienda, bi ajasáve faniba ka  hin baro nyödavitikanes ta to fendibosko doch. Douva voivuvel áchel te to phúride ná lena sam pa tuta latšes. Tu hin hortiba te dikhes to phúride, ka douva ná ávelas tuke bilatšes.

10. Ka tu ta to phúride kameaha te aven it, pálal te tumen hin áhte separimen, hin tumen vojiba te róden sa  hahtiba douva themesta kai tu ddžíveha.Ka to phúride ddžívena aro vauro them ta tumen kameaha te dikhen tumen hin tumen vojiba te len hahtiba douva themesta kai tu džíveha.

18. To phuride hin tšetanes angnal svariba pa tukho barjibata ta angnal avibata.Jón mote tenkaven so hin fendide tukhe. Ka tukho phuuride hyovyna dumodiba mote themmes dikhen te hin vojibate len douva hahtiba so hyovylas, sar eksemplura  sastibasko arakhiba ta divisijako tšér. hin hyoviba, pa themmesta mote. 
 
20. Kana ná vojiba tukhe te aahhel harhal aro tukho huupake hin tut hortiba te lel spesialno arakhiba ta hahtiba. Tut hin hortiba te lel douva arakhiba so hin latšes tuke.
 
21. Dóla theme so mukhena adoptio mote dikhen pálal te adopsia džalpe hortas ta tut kon avela adoptimen leha tšihkas. Themenge hin hortiba te dikhen pálal so hin tšihkas tuke.

Informasia
17. Tut hin hortiba te len džániba so fanula aro to themes ta aro boliba, pe ajasávi manera so tu hokina, sar eksemplura are patrijata ta aro tv. Douva informasia so tu leha mote hahtaven tut te barjaven te džíven latšokano dživiba.

Skóliba
28. Tut hin hortiba sikjibake. Tu leha te stáven aro téluniskola ta lel douva pe jíva (bi presiba).
 
29. Aro skola leha tut barjaven pe sáre manera ta anglaves pe jek angnal svarvitikodživiba aro phiro themes. Tu mote pańa sikjuves tuke te den respekti ta dóla manusikane phiŕo ta hortiba, to phúride, to iego ta vaurengo kulturiake ta vetrake.

Pheriba, phirriboskotíja ta hyyliba
31. Tut hin hortiba phiŕotíjake,phersibake ta húlibake.Tut hin hortiba te len dieliba aro kultirikano ta artistikano aktiviteti.

Pa kentosko konvensia
1. Kentškokonvensia hin dólenge kon hin télal 18 bereh.Aro kentosko konvensia arakhelas kenti ta terne” kentoske”.

4. Sáre bolibako thema mote tšéren sa te pherdaven hortiba aro kentoskokonvensia. Douva mienila te dóla mote frestaven te vá pálal douva rańiba so hin rańimen aro kentoskokonvensia.
 
41. Ka lági ta regulia aro tuko them dena tuke but fendide hortiba so hin rańimen aro dauva kentosko konvensia, tšaljavena dóla lági ta regulia. 

42. Tuko themes hin angnal svariba te dikhen pálal, te kenti nína ta bare komuja džánena so hin rańimen aro kentosko konvensia.